Kirjeldus
Munguba on vigna ehk lehmaherne perekonda kuuluva taime mungvigna seeme. Mungvigna on üks Kesk-Aasia tähtsamaid kaunvilju, tema pikad, peenikesed ja veidi karvased kaunad on 2,5–10 cm pikkused ning sisaldavad 10–20 pisikest, 3–5 mm paksust seemet. Enamasti on mungoad rohelised, kuid 200 erineva mungoa sordi hulgas on ka kuldkollaseid, pruune, oliivrohelisi ja lillakaspruune ning nii ühevärvilisi kui täpilisi seemneid. Munguba kasutatakse nagu teisigi kaunvilju põhitoiduaine asemel või nendega koos.
Aasia maades mungoad sageli püreestatakse või jahvatatakse jahuks, mida näiteks Hiinas kasutatakse nuudlite valmistamiseks. Tooreid kaunu valmistatakse ja serveeritakse samamoodi nagu aedoa kaunu. Indias kuulub munguba põhitoiduainete hulka ja on tähtis proteiiniallikas.
Kasutatakse idandamiseks, suppides, salatites, juurviljade või teraviljadega. Munguba on enim toiduks idandatav uba. Mungoa idusid kasutatakse tihti vokkide ja salatite koostisosana. Mahedamaitselised idandid on tarvitamiskõlbulikud 2-5 päevaga.
Toitumisalane teave 100g kuivatatud mungubade kohta:
Energia 1320 kJ/315 kcal
Rasvad 1,3 g
Süsivesikud 43,6 g
Valgud 23,6 g
Kiudained 15,8 g
Munguba sisaldab 35% proteiine ja 18% rasvhappeid, sh.omega 3 ja 6, seedimist soodustavaid ensüüme. Mineraalidest sisaldab Ca, Mg, K, Fe, Zn, Cu, P, Na.
Võrreldes teiste oalistega, sisaldab rohkem proteiine ja rasvhappeid (teised oalised sisaldavad keskmiselt 20% proteiine ja 2% rasvhappeid).
Sisaldab lisaks isoflavonoide mis alandavad kolesteroolitaset ja fütoöstrogeene mis kompenseerivad östrogeenide vähesust menopausi korral ja aitavad osteoporoosi ära hoida. Sobib tänu kasulike rasvhapete sisaldusele asendama piima- ja juustutooteid ja tänu proteiinisisaldusele lihatooteid.